Nimelt täitus jaanuari alguses kaks aastat võõrsil elamist ja pidime ehmatusega tõdema, et kolimise hetkest peale ei ole meie elutoas peale mänguasjade suurt midagi muutunud. Nii nagu alguses IKEAs ära käisime ja toa lisaks Eestist kaasa võetud asjadele ära sisustasime, nii ta ka seisma jäi. Kõik, mis oli soetatud ajutiselt, on seal siiani...
Projekt algas detsembris, kui ebay portaalis jäi silma üks vitriinkapp. Ostsime selle oksjonilt ja olime nõus maksma rohkem, kui algselt eelarves oli ette nähtud. Tundus, et see kapp on just SEE ÕIGE. Jaanuari teisel nädalal saime vitriinkapi kätte ja sel nädalal peaks saabuma pakk Annie Sloani Chalk Paint värvidega, millega seda vitriinkappi tuunima hakata (algne värv on liiga shabby minu jaoks).
Detsembris leidsime samast portaalist oksjoni ka tugitoolidele, mille kattekanga vahetamise plaanist võiks kirjutada terve peatüki. Võibolla teengi seda millalgi, aga siis juba omaette postitusena.
Jaanuaris leidsime vanakraamipoest ühe armsa lauakese diivanite vahele, mis ootab samuti uut värvikihti.
Möödunud nädalavahetusel ja eile õhtul oli aga kavas kardinate õmblemine. Pean häbiga tunnistama, et ei ole õmblusmasinat enam ikka väga-väga-väga ammu kasutanud. Kuna kooliajal ei saanud õmblemisoskust piisavalt hästi selgeks, siis oskan õmmelda vaid lihtsamaid sirge õmblusega asju, kuid õnneks ei loe oma kodu puhul see, kas õmblus on millimeetrise täpsusega sirge, vaid hoopis julge pealehakkamine ja suur soov ise teha.
Kardinakangas on pärit IKEAst (minu jaoks esmakordne kogemus osta poest kangast nii, et kerid kanga rullilt ise maha ja lõikad endale paraja suurusega tüki), samuti niit, kardinapael ja kardinakonksud. Vt enne ja pärast fotot altpoolt. Fotol on näha ka vitriinkappi, mis ootab oma järjekorda.
Plaane on palju ja õnneks on prantsuse keeles kolm nädalat vaheaega:)
